12.08.2009
Blog.tr.ee

Carlos Castaneda: Enigma of a Sorcerer - Ralph Torjan

Esimest korda kuulsin Castaneda nime hilisteismelisena, noh nii 18-19 võisin olla. Ma ei mäleta, mis oli selle teose pealkiri, kuid mäletan et see oli inglisekeelne ja kuna ma tollal sellest ilmselt väga huvitatud ei olnud, siis piirdusin vaid lehitsemisega (noh, et loed lõigu siit, paar sealt ja nii edasi). Hiljem on ta (Castaneda siis) mulle ikka ja jälle põiki teele sattunud ja alati on mul olnud varuks mingi ettekääne, et miks mitte lugeda.

Viimane taoline sündmus leidis aset vist paar aastat tagasi ja ma sain (vähemalt) ühe ebaseaduslikult tõlgitud ja levitatud teose (faili) omanikuks. See võimaldas mul antud faili laadida elektroonilisse taskuseadmesse ning raisata erinevates ooteruumides aega lugemiseks, mitte mööda kioskeid tllerdades, või alternatiivina trammis enese harimiseks, mitte aknast välja vahtimiseks. Seesama sell ulatas mulle ka ühe ilusal päeval ka käesoleva saate või filmi, et ma vaadaku ja nautigu, et igavesti väärt kraam.

Antud isikule olin tänulik, kui ta mulle nood failid saatis, sest lõpuks ometi sain rahuldada eneses peituvat nohikut nende taskuaparaati laadimimse teel ning lõpuks ometi ei jäänud mulle ühtegi ettekäänet, et miks teda mitte lugeda.

Siis vaatasin filmi. Oh crap! Castaneda peaks olema tegelikult hulga maad meinstriimim, kui näiteks David Icke. Aga paraku on armeenia nimega filmitegija mehhiklasega ringi käidud samal moel, kui tavalised, isehakanud vandenõurežissöörid. Viimaste puhul on mul tihti kahtlus, et ehk on nad ise vabamüürlase või nonde agendid. Noh teevad sääraseid halbu filme, mille ainuke efekt on esitatud teooriaid kompromiteerida äärmiselt nõrga vormistusega. Sama küsimus tekkis ka mul käesolevat linateost vaadates - tea, kas Torjan on hoopiski trojan, kelle nelipühilased on saatnud njuueidžlasi diskrediteerima.

Lisaks eriskummaliste värvide ja keldrisaundiga täidetud filmilindile on omas kategoorias ka süžee. Umbes nagu M***** R*** kuulus raamat. Keegi räägib, et nii oli olnud. Sellest, et mõni rääkijaist oli peategelasega isiklikult kohtunud, polnud abi. Enamasti piirdusid need kohtumised doktori loengus viimases reas istumisega.
 Ainuke enam-vähem informatiivne lugu oli teadaolevalt viimastest doktor Castaneda fotodest.