Kui lutenant Ripley oleks tulnukas, kes ainsana "Nostromolt" pääsenuna alustaks ksenomorfi jälitamist hüljatud kosmosekolgastes, siis sellega oleks enam-vähem kõik öeldud. Lisama peaks vaid niipalju, et alus, millest kõik algas, kurseerib kauges ja unustatud tähesüsteemis, kus paikneb üks primitiivne planeet nimega Maa, kuhu saabununa saab too ripley endale kaaslaseks ühe klišeeliku televõmmi.
Seesuguse sissejuhatuse peale tuleks muidugi varuda hulk pikka meelt, sest tõeline kaunishing viskab seesuguse linateose pikemalt prügikorvi ning haarab hoopis kütkestavama romantilise seiklusfilmi järele, Armastuse iidne muinaslugu, Kuulihaavad, Seks ja Linn, mida iganes... Meie aga mäletame toda minisarja peamiselt seetõttu, et tegemist oli Star Trek´i (TNG) ja Galactica kõrval ühega sellest piskust teleulmest, mis siiamaile veel päris värskena jõudis. Loomulikult teleporode vahendusel. See sari oli tegeliku mingisuguse pikema šedöövri piloot (või õigemini, see šedöövr oli käesoleva loo spin-off), kuid koguteos suleti pärast lühemat õhutamist arhiividesse ning nii sari kui ka tema telemängufilmiks kohitsetud noorem vend paisati üle ilma eetrisse, kust entusiastid tema episoode otsekui kärbseid kleepuvale lindile püüdsid. Alles nüüd, viimastel aastatel on teda ka kettavormis ilmuma hakanud.
Niisiis, kusagil universumi äärealadel sõidab ringi vangilaev, mille pardal paarsada ohtlikku kurjategijat, meeskond ja jäle roimar, võõrakujuline. See viimane on paigutatud hiiglaslike rauduste taha, kuid mingisuguse erakordse fenomeni läbi saab ta võimust oma kaasvangide meelte ja tahte üle ning need vabastavad ta. Peletis hävitab kõik laevas olnud ning võtab suuna kolmandale planeedile, kus töötavad politseinikud hakkavad kohe koledaid mõrvu uurima. Jubetise kannul saabub Maale ka ainus ellujäänu, valgete vahvellokkidega võlutar, võõramaalanna, kandes hõlma all mingit relva, mida hiljem pulse rifle´iks kutsutakse. Üks eriti andekas võmm aga taipab otsekohe, et too blondiin asjasse segatud on ning sedaviisi algab nende ühine seiklus... noh kõike kah ei jõua ümber seletada.
Tolle tagaajamise, õigemini jälitamise käigus lõhutakse üksjagu maju ja autosid ning vastu kaamerasilma paisatakse täiesti märkimisväärne kogus verd, lima ja küljest rebitud jäsemeid. Peab möönma, et tegemist on vast miski omamoodi saavutusega, kui arvesse võtta, et too lugu nomineeriti primetime Emmy kandidaadiks. Kui arvata välja eriti odavad eriefektid (siiski mitte kõik, vaid ainult need, mis pole limaga seotud) ning keskpärane teledialoog tükkis ainult talle omase huumori ja üheksast-viieni näitlejatega, siis tuleb tunnistada, et päris suur osa sellest kolmest tunnist on lausa vaadatavad. Mitte et kõik oleks hiilgavalt lavastatud või nii, aga ta kurivaim on täitsa vaadatavalt põnev. Võiks seda isegi ju mingiks kosmosegialloks nimetada. Ses mõttes, et halvad näitlejad ja kehvapoolne dialoog, kuid täiesti jälgitav stoori ning igati punane veri. Muidugi ei maksa luua ka mingeid illusioone, ikkagi telefilm, millest filmibosside arvates head nahka ei saanud, kuigi loole kogunes hulk fänne ja talle isegi järg tekkis. Kõikvõimalikest pisidetailsetest laenudest kubisevas loos piisavalt materjali, et ei oleks sugugi üllatav, kui ühel ilusal päeval võiks superkinode plakatilt lugeda uusimast ulmemärulist Jason Stathami ja/või Jennifer Anistoniga peaosis.http://en.wiki...out_there
Bonditüdruku lugu - superagendi käevangust vintske võmmi voodisse
Postitage kommentaar