28.03.2009
Blog.tr.ee

Alien Raiders - Ben Rock

Kusagil Ühendriikides, mingis tundmatus väikelinnas paikneb selvekauplus. Hilisel õhtutunnil on sinna jäänud vaid mõned töötajad ja paar klienti. Seesuguse idülli katkestab jõhkralt salkkond relvastatud isikuid, mis tungib kauplusesse ning hakkab pealtnäha ilma mingisuguse plaanita läheduses viibivaid inimesi maha nottima. Õnneks juhtub hiliseid oste sooritama erariides šerif, kellel õnnestub paar terroristi rajalt maha võtta, enne kui ta ise külma saadetakse.

Vahepeal on kohale saabunud politsei ning bandiidid barrikadeeruvad selveris, hoides pantvangis tervet rida süütuid inimesi. Nüüd äkki on nende plaan muutunud ning nad asuvad oma vange tapmise asemel hoopis elusalt tükeldama.

Seesugune mulje jääb vaatajale, kui film on kestnud juba oma pool tundi. Alles siis hakkab vähehaaval lahti kooruma terroristide plaan. Ka siis ei paljastata seda ühekorraga, vaid jälgitakse nende omavahelist vestlust ning elatakse kaasa politsei jõupingutustele kurjategijate isikute kindlakstegemisel. Üsna edukalt üles ehitatud teemaarendus takkajärgi vaadates täiesti lihtsakoelise süžee ümber. Noh et mingid pahad ja keegi, vormilt õel,  ent sisult hea, üritab neid tabada ja kahe tule vahele jäävad süütud kannatajad. Tavaliselt on seesuguste lugude lõpplahendus üsna aimatav. Käesoleval juhul hoitakse vaatajat muidugi oskuslikult ilma Ekspressita pimeduses kobamas. Alles päris lõpu eel muutub kõik B-teosele omaselt läbipaistvaks ja lamedaks aga samas ka meeldivalt prolooniseks.

 banaanitoidulised zombid

Iseenesest ei olegi sellele filmile midagi ette heita. On ju tegemist tagasihoidliku eelarve raames valminud linateosega. Praktiliselt kogu tegevus toimub öises supermarketis, mida väga suurejooneliselt isegi ei lõhuta. Hea tahtmise korral saaks sellise loo korraldada igaüks, kui võtaks kätte ja siirduks mõne selveri või maksimarketi juhataja jutule. Natuke plastiliini ja vahtkummi ja punast värvi ning veidike näputööd enne, kui tulemuse saab filmilindile jäädvustada. Kõike seda tuleks teha muidugi tagasihoidlikult valgustatud toas, et materjalide odavusest või töökäte puudusest põhjustatud vajakajäämised väga teravalt silma ei riivaks.

Ongi kõik. Seda lugu võiks isegi kasutada õppefilmiks. Noh et kuidas vähese raha, kuid pealehakkamisega täiesti vaadatav hirmik-põnevik kokku panna. Ajaviiteks sobib küll, halba mekki suhu ei jäta ega silmi vett jooksma ei pane.
 
mardipäevavarustus